Muinasaeg
Enamasti piirdus kaitserajatis puittaraga, pinnasevall vaid looduslikult raskesti
kaitstavates osades
Iseloomulik on, et linnuse kõrval on ka asulakoht. Linnustega seostub käsitöö
Enamus viikingiajal kasutusel olnud linnused jäeti hilisrauajal maha
Enamik külasid siiski linnustest eemal. Asustus üle Eesti, tihedam Lääne- ja Põhja-Eesti
ning Kagu-Eesti, vähe Alutaguse, Pärnumaa ja Hiiumaa
Külades väikesed (4x5m) üheruumilised ristpalkhooned kerisahjudega. Kerisahjude
jäänused viitavadki asulakohtadele
Maakasutuses olulisi muutusi ei toimu. Jätkub seniste põlispõldude kasutus ja
laienemine
Esimesed raudteradega adta. Kitsas kirved asenduvad laiateralistega, mis hõlbustab
alepõldude rajamist
Arvatakse, et sel perioodil kujunesid üldjoontes välja tänase põllumajandusmaastiku
kontuurid
Varase rauaaja tunnusmärgid meie maastikes:linnamäed;tarand- ja kivivarekalmed,
annaabi.ee 
