Lukkseppatööd
f = st mm2
Puuri püsivusajaks nimetatakse kahe terituse vahelist perioodi. Püsivusaega
mõõdetakse minutites, praktikas võetakse puuri püsivusajaks ligikaudu 120 min.
Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda
väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne.
Suurem osa soojusest kantakse laastu poolt ära, ülejäänud osa aga jaguneb detaili ja lõi-
keriista vahel. Et vältida puuri enneaegset kulumist ja nürinemist ülekuumenemise tõttu,
kasutatakse puurimisel määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri
ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett,
õliemulsioone jt.
Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse
määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks.