- Rutherford, Scheele 1772. Loodusilk N - 2isotoopi. Maakorres lev 15.kohal(lihtainena atmosf, ühenditena- lood vetes, mineraalides; maakoores), kosmoses-4.khal.Lämmastik onkõikide elusorg. komponent.(mullas, valkudes). OM: lihtainena N2 värvitu gaas, vees vähelahustuv, raskvedelduv, ei toeta hingamist ega põlemist, keemiliselt passiivne, kõrg temp raeg vajalik katalüsaator. Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid
metallidega (näit. Li, Cs), ka kõrgel tº-l sageli vajalik veel katalüsaator 3.14.3. Ühendid 3.14.3.1. Vesinikuga – 3 põhiühendit (otseselt moodustub neist vaid NH3) NH3 H2N - NH2 HN3 ammoniaak hüdrasiin lämmastik- (diamiin) vesinikhape Ammoniaak NH3 – värvitu, terava lõhnaga gaas, ktº -33ºC lahustub vees (ülihästi) jpt. vedelikes; kergvedelduv (kasut. külmutusagregaatides töötava kehana) [toatemp-l vedeldub rõhul 0,84 MPa (8,6 at)] Ainus lämmastiku vesinikühend, mida saadakse otseselt lihtainetest: N2 + 3H2 ↔ 2NH3 ΔH = - 92,4 kJ Vajalik - kõrgrõhk - kõrge tº - katalüsaator (teatud lisandiga raud) Selle reakts. tasakaalu uuris F. Haber XX saj. algul, juurutas tööstustootmisse Bosch → Haberi – Boschi menetlus (Nobeli pr. 1918)
annaabi.ee 
