Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016
Horatiuse sõprusluule
Üksnes meeste vahel, distantsi ja läheduse kombinatsioon.
Motivatsioon mõtlemaks elu ja surma üle + elu osa, mis laseb inimesel
tunda end õnnelikuna.
Inimsõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest laiemalt;
loodusnähtus ja sellisena mööduv.
Ei sõltu inimese vooruslikkusest, vaid inimese rõõmsameelsusest,
lahkusest, avatud olekust ja ühtekuuluvustundest.
Sõprus peab viima inimese muretuse ja kerguseni, seetõttu ei kujuta
sõprade tülitsemist.
Olulisel kohal vein: kommunikatsiooni suunaja, mitte unustama panija
(nagu eleegikutel)
121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja
mõningaid teemasid.
Kirjutatud hiljemalt 10 eKr
Aines vaheallikate kaudu Aristotelese Poeetikast
476 heksameetrit
Näiliselt ebasüstemaatiline, pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel