Seetõttu saab metallidest töödelda ja sepistada väga erineva kujuga esemeid. Plastilisuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul. Haprad metallid on mangaan, ruteenium ja antimon. Sulamistemperatuur Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt) ning kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C. Sulamistemperatuurid võivad olla väga erinevad, näiteks elavhõbe -39°C, kuid tseesium ja gallium, mis sulavad inimkeha temperatuuril (ehk 37°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium, kaalium ja naatrium
Mittemetallidel puudub võimalu töödelda neid kuumusega, tulemuseks on tavaliselt kas lõhkemine või põlemine ning ära aurustumine. Kuid on erandeid. Elektri ja soojusjuhtivus. Metallide elektri ja soojusjuhtivus on seotud elektrongaasiga. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Mittemetallid ei juhi elektrit kuna pole struktuuri mis toetaks elektronide liikumist läbi elemendi. Sulamis temp. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse metalle kerg- ja rasksulavateks. Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100*C või 500*C rasuksulavuse piir on üle 1000*C. Mittemetallid kohe kindlasti ei sula kuna tegu on kas gaasilise vedela või tahke ja ülimalt aktiivse metalliga. Metallide kõvadus. Metallide kõvadus on korrelatsioonis sulamistemperatuuriga. Rasuksulavusega metallid on kõvemad. Mõlemad omadused on seotud kristallvõre ehitusega. Mittemetallid on eeldades kas vedelad või gaasilised või omavad mingit kristalset
annaabi.ee 
