Kandetala sille on 17,0 m, seega üks võimalike roovtalade samme on 4,24 m. 3.1.1 Profiilplekk Valin profiilpleki ristlõike vastavalt katusepleki tootja projekteerimisjuhendile. Profiilplekile mõjuvad normatiivsed m2 koormused: Lumekoormus (Tuulekoormus) Valides koormuseks ainult lumekoormuse leiame juhendi tabelist sobivaks profiilplekiks PP 113/0,6 (kaaluga 7,65 kg/m2). 3.1.2 Katuseroovi valik Katauseroovi sille on 10,2 m, samm on 4,25 m, katuseroovideks võivad olla terasest kergroovid (C, Z või profiil) või valtsprofiilid. Katuseroovi arvutusskeemiks sobib antud juhul 1-avaline arvutusskeem. Normatiivsed joonkoormused katuseroovtalale: Lumekoormus Pleki omakaal Roovtala omakaal Tuulekoormus Leides roovtala paindekandevõime, põikjõukandevõime ja läbipaine osutub sobivaks ristlõikeks näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile:
eeltõusu. 8.4.2 Õhukeseseinalised roovtalad Kergete teraskatuste puhul kasutatakse tänapäeval enamasti kergeid õhukeseseinalisi kuumtsingitud roovtalasid (kergroove) - enamasti nn. Z-profiile, mõnevõrra vähem ka C-roove, -roove ja kübarroove. Materjali paksus on aeal tavaliselt 1 ... 3 mm. Joon. 8.8: Tüüpilisi kergroove Materjali väikesest paksusest ja ristlõike ebasümmeetrilisusest tingituna töötavad kergroovid võrreldes näiteks tavaliste valtsitud I-profiilidega mõnevõrra erinevalt. Nende korrektne arvutamine on keerukas ja töömahukas. Enamasti kasutatakse dimensioonimiseks vastavaid Teras 1 101 tabeleid ja graafikuid, kus profiilide omadused on arvesse võetud. Z-profiili peateljed asetsevad profiili seina suhtes nurga all, mistõttu seina tasandis mõjuv
annaabi.ee 
