Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates
Maastiku
(sh reljeefi) hästi sobitatud jalutus-, rattasõidu ja suusarajad. Valgustatus pimedal ajal ja
soovitatavalt mitte asfaltkattega (va juhul kui kasutuseks on ka rulluisutamine või
linnatõukeratastega sõitmine). Kahetasapinnalised ristmikud kergliikluse teede ristumisel
intensiivse liiklusega tänavate ja teedega või raudteega.
18. Millised erinevad funktsionaalsed vajadused on kergliiklejatel ja kuidas need on
seotud rohestruktuuriga? Võimalus liigelda kergliiklusvahenditega ohutult. Et olemas
oleksid kergliiklusteed. Kergliikluse teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest,
mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda:
1) Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3 km) ühendab tiheasula eri osades
paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti.
2) Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3 km pikkused) ühendaks
erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt