Tihti sõltub meie tuju meid ümbritsevatest inimestest ja mõjutab meie tegutsemistahet. A. H. Tammsaare käsitleb oma teoses ,,Tõde ja õigus" inimestevahelisi suhteid. Ta kirjutab sotsiaalsete suhete mõjust ja sellest miks nendest tülid tekivad. Tammsaare kirjeldas Eespere Andrest kui matsi ning Tagapere Pearut kui vurlet. Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte. Vaatamata kerglasele eluviisile, sai Pearu raske maaeluga lihtsalt hakkama ning see tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane tänapäevaste naabrite omavahelise uhkustamisega. Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub
mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – Kreeka ja Vana –Rooma) – seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest. Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsismi põhimõtted: Peale Suurt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni valitsusajal muutus klassitsism uue valitseva klassi – kodanluse – kunstiks, mis vastandas ennast aadlike ja kuninga poolt soositud kerglasele rokokoole. Klassitsistlikus kunstis taotleti mõistusepära, selgust, vormide kooskõla, stiilipuhtust – baroki mässlevus ja rokokoo kerglus ei sobinud enam. Põhimõte – “üllas ilu ja rahulik suurus”. Kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahedega. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema
annaabi.ee 
