Taimefüsioloogia kordamisküsimused
potentsiaalseks happelisuseks. Vahet tehakse mulla reaktsioonidega.
5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus.
Mulla neelamisvõimeks nimetatakse mulla võimet kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi
aineid. Jagatakse viieks erinevaks neelamisvõimeks. 1. Mehhaaniline neelamine muld toimib
filtrina. 2. Füüsikaline neelamine molekulide sidumine mullaosakeste pinnal. 3. Keemiline
neelamine seisneb selles, et mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvaist
ühendeist raskesti lahustuvad ühendid, mis sadestuvad mullas. 4. Bioloogilne neelamine mullas
elunevate organismide omadus, selle tagajärjel kontsentreeruvad toiteelemendid mullas, eriti
huumushorisondis. 5. Füüsikalis-keemiline neelamine asendusneelamine (taimedele tähtsaim)
6. Mulla puhverdusvôime.
Puhverdusvõime all mõistetakse võimat vastu panna pkskõik millise tegri poolt esilekutsutud
reaktsioonimuutusele. Mida suurem seda parem