hingamist ega põlemist, keemiliselt passiivne, kõrg temp raeg vajalik katalüsaator. Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid. Hapnikuga – N2O dilämmastikoksiid – lõhnatu värvuseta gaas, narkootilise toimega, NO lämmastikoksiid – mürgina värvuseta gaas. Fosfor(P)- lad-valgusekandja. H.Brand 1669(euroopas). Üks stab. Isotoop. Maakoores 13.kohal, inimorg 5.kohal (kesmiselt 1.5kg, millest 1,4 luudes ja hammastes). Eestis
Hüdrasiini saadakse NH3 (või karbamiidi CO(NH2)2 oksüdeerimisel Na-hüpokloritiga: 2NH3 + NaClO → N2H4 + NaCl + H2O Hüdrasiini (ja derivaate) kasut. paljude sünteesikeemia produktide (ravimite, taimekasvu regulaatorite, värvainete jpt. tootmisel). 1,1-dimetüülhüdrasiin, hüdrasiin ja nende segud – raketikütuste põlevkomponent Lämmastikvesinikhape HN3 (азотистводородная кислота) - ebapüsiv ühend (plahvatusohtlik) värvusetu, kergkeev (35,7ºC), terava lõhnaga väga mürgine vedelik Vesilahustes püsiv nõrk hape (veidi nõrgem etaanhappest) Soolad asiidid N3- – happejääk Kergmetallide asiidid üldiselt hästi lahustuvad, üsna püsivad toatemperatuuril NaN3 saadakse N2O laskmisel läbi sula naatriumamiidi: t NaNH2 + N2O → NaN3 + H2O Raskmetallide, eriti Pb ja Ag asiidid plahvatavad kergesti löögist ja kuumutamisel; plahvatus tekitab detonatsiooni.