2) Moonakoti pidi mees pakkima 3) Esimene lask püssist 4) Ei nimetata loomi õige nimega 5) Metsarahva eksitamine – jahilugude rääkimine, - sekslood (ropud lood, et metsarahvas end kuulama unustaks) 6) Loom tuleb tappa/võimalus põgeneda 7) Kui anti, siis võta (kui loom ette tuli, siis peab küttima) 8) Looma austamine(suunatud loomale enesele) – tapetud loomale ei ligineta kohe, jäneste/tetrede pühkimine, kergitusohver, peied (uhketel loomadel) 9) Põder, kobras 31. Kalapüügiga seotud uskumused 1) Kalale mindi salaja 2) Kui naine tuleb vastu – tuleb koju tagasi minna 3) Ei võeta kaasa kalatoitu (kalatoidukeeld) 4) Ei tohtinud loomi nimetada (loomade nimetamise keeld) 5) Eufermismide kasutus (ei nimetatud asju õigete nimedega) 6) Ohvrid – 2 suurt – kevadine püük, jää peal püük. – kalapüügi alguses väiksed ohvrid – leib, sool, viin
Ohvrikohast ei tohi midagi kaasa võtta, muidu võtad endale haiguse kaasa. Ohvrikoha piirideks on puude varjude kaugus. Olid ka katsumusriitused, et näha kas sobib sellele ohvriloomaks. Äkki ta ei taha seda. Loom peab tulema küla enda kogukonnast. Pandi käsi looma peale ja kui võpatas siis sobis ohvriloomaks. Või lastakse läbi puuoskste vett loomade peale, kui võpatab siis sobib. Tüüpilised ohvrid: elu – veri; toit – surnud, jumalad (ohverdatakse ülesse, kergitusohver või põletusohver). Kergitusohver – hinge lahkuma sundimise ohver, mida tehakse okstega..Põletusohver – pannakse maks, neerud jne.. peale panemist ei tohi lõket kohendada. Ohvritoitu ei tohi maitsta enne valmimist. Hõbe – kolm tilka verd; riided; paelad.
annaabi.ee 
