Betti Alveri elu ja looming
,,Tähetund", ,,Elupuu", ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Eluhelbed"( 1971).
Betti Alver on väitnud, et luuletusteni jõudis ta juhuslikult. Esimesena tuli ta välja
luuletustega ,,Pedja" ja ,,Raskelt valgub vaha", mis avaldati ka 1931. aastal
,,Loomingus". Betti viljeles ka edaspidi vaheldumisi lüürilist ja jutustavat värssi.
1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" sai kriitikutelt erinevaid arvustusi.
Henrik Visnapuu, aga kirjeldas seda kui kergestivoolav, vahutav, blaseerunud ja
pealiskaudne, mida siiani avaldatud eesti luulekirjanduses on raske leida. Lisaks
kommenteeris ta, et Alverist võib saada noorema põlvkonna esinduslikeim
naisluuletaja. Uuesti avaldas ta selle poeemi 1966.aastal valikkogus ,,Tähetund".
Betti oli oma luuletust päris palju kärpinud.
Ajakirjas ,,Looming" avaldas Betti Alver 1932. aastal lühipoeemi ,,Kapten
Oleander", 1933. aastal ,,Ulla", 1935.aastal ,,Vahanukk". Viimases esineb väga