Ajaloo kiirkursus
Prantsusmaale ning veerand balti-sakslastele.
I Maailmasõja alguseks Eesti Venemaa üheks arenenumaks tööstuspiirkonnaks. Seda näitab ka
tööliste arvu kasvamine 1885-1916 kümnelt tuhandelt viiekümnele tuhandele.
Kaubandus
1870 avati esimene raudteeliin, Paldiski-Tallinn-Tapa-Rakvere-Narva-Peterburg.
Raudtee üldse tõi kaasa välis- ja transiitkaubanduse arengu. Tänu sellele sai vene turule vedada
kergestiriknevaid toiduaineid (piima- ja lihatooted).
Linnastumine
1862 elas Eesti linnades ca. 64 000 inimest, siis 1914 oli see arv juba 250 000.
Rahvuslik koostis oli põhiliselt jaotatud eestlase ja sakslaste vahel. Uued alad tekkisid
raudteejaamade juurde ja tööstusettevõtete lähedusse. Nt. Tapa, Jõhvi, Otepää, Sindi
Ühistegevus
Esimesed ja vanimad on piimaühistud- 1898 Lõuna-Eestis Antslas. Masinaühistud
(rehepeksumasin), maaparandusühistud.
annaabi.ee 
