Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ametitest ja pakuks ka meelelahutust. Kummalgi lehel oleks oma toimetaja ja tema
alaline abi, ülejäänud töö teeksid välised kaastöölised. Igas eestlaste linnas oleks
lehtedel oma abikontor, kuhu raudteega lehti saadetakse ja kus kõik lehe asjad
tellimistest, kuulutustest alates kuni sõnumite saatmiseni, kohapeal toimetatakse.
(Grenzstein 1897). Ent juba enne Grenzsteini plaani oli avaldatud vastupidine
seisukoht: "Ühe ainsa lehe lugemine kasvatab inimese poliitilisi mõttid kergeste ka
muidu ühe küljeliseks, kuna ometigi igal asjal ikka vähemalt kaks küllgi on." (Linda
21.11.1887, nr 3, lk 104).
Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel
Professiooni arengust
Ajakirjaniku amet Eestis 19. sajandi keskel ja lõpukümnendeil
19. sajandil ei kasutatud veel mõistet ajakirjanik. Nii nagu ajakirjandust loeti
kirjanduse üheks osaks, peeti ka ajalehe kirjutajaid kirjanike hulka kuuluvaiks.