Maailm 20. sajandi algul
Kaotus Jaapanile soodustas 1905.a
revolutsooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuar, mil võimud avasid tule Peterburis toimuvale rahumeelsele
töölisrongkäigu pihta. Mitmed rahutused viisid 17. Oktoobri manifestini, milles Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja
ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine.
Ülestõusud ja mässud ei lõppenud. Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliiitlised õigused, kergenesid talupoegade ja
tööliste olukord ning tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Valiti ebademokraatliku valimisseaduse alusel
Riigiduuma, mille volitused olid üsna piiratud, kuid et teistele suurriikidele järgi jõuda, asus peaminister Pjotr Stolõpin teostama
reforme, eeskätt agraarreformi. Selle eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada iseseisvate talude tekitamiseks.
Külakogukonnad lammutati. Varsti pöördus Stolõpin taas jäiga venestamispoliitika juurde ning 1911