Külm sõda
USA
abiprogrammiga liitusid mitmed Euroopa riigid. Mõistagi NSV Liit keeldus. Euroopas
loodi sõjaline organisatsioon NATO. Oli kujunenud kahepooluseline maailm.
NL-s Stalin janunes võimu järele, ta lõi totalitaarse ainuparteisüsteemi. Ta ei
aktsepteerinud kedagi peale iseenda. Tema eeskujul oldi haritlaste ja poliitiliste
oponentide vastu. N. Hrustsovi võimule tulekuga algas nö sula periood, ka
haritlasringkondades oli tunda olude kergenemist. L. Breznevi valitsemisel laiendati
sõjalist võimu NL-s. 1970. aastatel algas NSV Liidus aeglane stagnatsioon.
Hiigelriigis tugevnes surve sulandada seal elavad rahvad ühtseks, Nõukogude
rahvaks, laiendati vene keele mõjusfääri. NSV Liidust oli saanud 1980. aastate
alguseks sõjaline üliriik, kus majandusareng seiskus. Valitses majanduslik ja
ühiskondlik allakäik: puudusid demokraatlikud valimised, vaba ajakirjandus,
mitmeparteilisus, isiku- ja loominguvabadus jms