Naljandid ja anekdoodid
1) nn. vastuolu- e. kokkusobimatus- e. inkongruentsiteooriad, kus rõhk on pandud naerdava objekti
enda objektiivseile kongnitiivsetele omadustele, mitte aga osalejaile, nalja emotsionaalseile vm.
psüühilistele efektidele vmt.;
2) nn. kriitika- e. halvustamis- e. üleolekuteooriad, mille järgi huumor on nimetatud hinnanguliste
ja/või emotsionaalsete suhtumuste kandjaks;
3
2) leevendus- e. lõõgastus- e. kergendusteooriad, mis oma kaasaegseis vormides toetuvad suuresti
Sigmund Freudi psühhoanalüütilisele õpetusele.
Iseloomustame nüüd nalja ja huumorit neis kolmes plaanis veidi lähemalt.
Vastuolu ja kokkusobimatus
Vastuolu, vasturääkivuse, kokkusobimatuse taju (anekdoodi puhul terava üllatuse, ootamatuse
efektid) on naljale läbivalt loomuomased.
Puändi tekitamise tehnoloogia põhineb sellel, et anekdoodi mõistmises osaleb kaks kognitiivset
plaani (nn. skeemi v
annaabi.ee 
