Essee Rahutus ning pinged lavastuses „Hedda Gabler“
Esmakordselt on seda
näha kohe alguses, peale tädi Julle äraminekut. Hedda võtab käega kaelast kinni, mudib seda
silmnähtavalt tugevasti ning õhku ahmides sõnab ta pooleldi sosistades: "Palun, palun...".
Selline käitumine viitab tema sisemisele rahutusele, ta tunneb, et on sattunud kuhugi lõksu,
millest tal väljapääsu ei ole ning see võtab ära tema õhu, ta võibki reaalselt tunda, et ta ei saa
hingata. See võib olla ka märk kergematsorti paanikahoost.
Lavastuses on juba algusest peale väga olulisel kohal lilled. Neid on terve maja
pidevalt täis ning juba etenduse alguses viskas Hedda suure sületäie lilli vastu seina. Üldiselt
vastabiellunud naine niimoodi ei käitu. Jälgides, kuidas Hedda talle kingitud lilledega käitub
või mida ta nendega teeb, on alust arvata, et tal olid konfliktid, kas sisemised või välimised,
seoses enda abieluga. Ühel hetkel, mil Hedda jääb laval olles teiste vahel olevast vestlusest