EESTI KARISTUSÕIGUS
karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks.
Karistusseadustikuga sai alguse oluline pööre karistusõiguses. Kogu karistusõigus muutus
tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod
kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on kriminaalkorras karistatavad teod, mis on sätestatud
karistusseadustikus ja millede eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või rahaline
karistus. Väärteod on kergemaliigilised süüteod, mis enne karistusseadustiku jõustumist kandsid
nime haldusõiguserikkumised. Väärtegude menetlus käib väärteomenetluse seadustiku alusel.
Kriminaalprotsess ei seisne ainult kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitses. Harvad pole
juhused, kus õigusabi vajab kuriteo läbi kannatanu. Seetõttu pakume esindust ka kannatanu ja
tsiviilhageja esindamiseks kriminaalmenetluses.
Karistus mõistetakse ainult seaduse järgi, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Kui uus seadus