tema sai jõudu talutoidust. Male on nähtavasti kõige keerulisem spordiala üldse. Tavalises spordis peaks olema nagu USA politseis, kui IQ on üle keskmise, siis palun hoidke eemale. Males tuleks kõrge IQ arvatavasti kasuks. Veelgi olulisemad on aga inimesed maletaja ümber. Eestis on tippmaletajaid sajandi jooksul olnud paar tükki. Kahjuks aga mitte ühtegi kompetentset treenerit või abilist. Keres oli igavene teine, aga miks? Kas võis olla põhjuseks, et Keresel puudus kompetentne sekundant abiline. Kerese uurijad pole seda teemat üldse käsitlenud. Ikka on süüdi Moskva käsi või saatus. Keresel, kui maletajal, oli palju puudujääke. Kellel neid ei oleks? Tema suurkonkurent Botvinnik tunnistas oma vigu ja temalt pärineb ka ütlus - vigu ei tohi korrata! Botvinnik oli primitiivne inimene, kuid seda kompenseeris ta distsipliini ja tööga. Samuti oskas ta inimesi enda heaks tööle panna. Kerese valikud olid väiksemad. Inimesi lihtsalt polnud
koolinoorte esimaletajaks. 13 aastasena võitis täiskasvanute hulgas Pärnu meistritiitli välkturniiril, kus võitis kõiki oma vastaseid. Nüüdseks kutsuti teda tõsiseks maletajaks. Rahvusvahelisel tasemel tuli veel vaeva näha aga ka sinna jõudis ta juba 1935 aastal. Ta tundis huvi kõikide võimaluste vastu, mis lubasid tema oskusi edasi viia. Üheks oskuseks oli kirimale. Malemänguks vajalik oskus on musikaalsus, keeltevaist ja matemaatiline taip, mis oli Keresel olemas. 1938 aastal valiski ta Tartu ülikoolis erialaks just matemaatika. Kuna kiire elurütm ei sobinud enam ülikooli õpingutega, jäi kahjuks kool lõpetamata. Ülikoolist oli ka kasu, ta leidis enadle naise Maria, kellega sai hiljem kaks last. Suurmeister tegi oma elu jooksul kaasa 198 ametlikul meleüritusel ja mängis seal 1934 partiid, millest võitis 952, viigistas 794 ja kaotas 188. Paul Keres oli üks väheseid
annaabi.ee 
