Puisniitude loomastik
Nende liikuvus suureneb,
sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog
eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt
teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane
katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed
liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu,
kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus.
Roomajate nüüdisliike on umbes 6000, seega peaaegu kolm korda rohkem, kui kahepaikseid.
Roomajad jagatakse nelja seltsi: kilpkonnalised, krokodillilised, kärsspealised ja
soomuselised. Kilpkonnalisi on umbes 200 liiki. See väga iidne roomajate rühm on
tänapäevani säilinud eänu kilprüüle. Krokodillilisi on umbes 20 liiki. Nad on peamiselt
levinud troopiliste alade mandri- ja rannikuveekogudes
annaabi.ee 
