Psyche valmistab ennast päeval ette selleks, et õhtul oma abikaasa nägu näha ning seejärel ta tappa. Selleks varub ta endale lambi ja noa. Seesama lamp võib sümboliseerida pimeduses teostatavat rituaali, mis püüdleb mingisuguse selguse ja teadmise poole. Samamoodi võib Erose õlale kukkunud põletav õlitilk sümboliseerida tulega seotud ohverdust, mida tavaliselt arvatavasti Aphroditele, ja ilmselt ka Erosele, pühamutes toodi. Nagu Carl Kerenyi oma raamatus ,,The Gods of the Greeks" mainib, siis pimedus on ühtlasi seotud ka maailma loomisega. Kõigepealt oli Kaos ning seejärel Nyx ehk Öö. Müüdis ilmub Eros Psyche juurde ainult pimedas, millest võib järeldada, et ta tunneb ennast ürgsete algete juures mugavamalt ja turvalisemalt. Kui nüüd pöörata veidi rohkem tähelepanu sellele, et Psyche üldse niimoodi tegutses, siis tuleks meenutada sõnu, mille vennad Stephanidesed ,,Iidsete aegade lugudesse" on
Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u
annaabi.ee 
