o Mitte lasta tõuke ajal selga lõdvaks. o Sirtutada käed täielikult ette alla ja hoida pea käte vahel voolujoonelises asendis. o Mitte mingil juhul keha väänata tõuke ajal rinnuliasendisse. o Säilitada asendit, millega algas tõuge. ( R. Haljand 2007: 158) Libisemise alguse nõuanded: -Käed täiesti väkja sirutatud ja käelabad koos. Kereasend külili või selili suunaga allapoole, jalad sirged. Pea käte vahel. ( R. Haljand 2007: 158) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Hoida pea, käed, kere ja jalad voolujooneliselt välja sirutatud asendis. Tunnetada libisemiskiirust ja alustada esimeese jalalöögi ettevalmistust rahulikult sujuva liigutusega. Mõtelda sellele, et esimene jalalöök ei tuleks eriti suur ja võimas, vaid abistav – kiirust säilitav.
sooritada laugel, kõval nõlval laskudes. Kui ettekujutus loodud, minnakse harjutama paika, kus see omab tegelikku praktilist tähtsust: järsk nõlv, millel on soovitatavalt kõva aluslumekiht ja peal pehme lumekiht. Seal samuti asendit korduvalt sisse võtta ja tunnetada ning parandada vigu. Laskutakse mõlemas suunas - vasakule ja paremale. Põikilaskumisasendi omandamine on hiljem vajalik paralleelpöörete õpetamisel (on lähteasendiks). Tüüpilised vead: - Vale kereasend (jalad on sirged ja puised, põlved mäe poole kallutamata ja suusad kantimata, õlad oru poole kallutamata), - Mäepoolne suusk ette lükkamata, - Kepid lohisevad lumel, - Mäepoolne suusk rohkem koormatud. 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine. Maastikul matkates, orienteerudes ja mäesuusatamises tuleb laskumistel ette mitmesuguseid ebatasasusi ning ootamatuid takistusi. Kes ei tunne nende ületamise tehnikat, võib kergesti ja õnnetult kukkuda
annaabi.ee 
