Vasalemma Mõis
1886 aastatel, kui mõis läks Baggehufwudtide valdusesse, hakati ehitama
algsele mõisale abihooneid ja kõrvalhooneid. Praegune mõisasüda ehitati just
Valerio von Baggehufwudti ajal, kes 1892. aastal kirjutas mõisa oma poja
Eduardi nimele. Tema ajal, 1893. aastal valmis ka praegune mõisahoone.
Eestis oli Baggehufwudtide pere omandanud üleüldse 22 mõisat: Vasalemma,
Saku, Nõva, Samma, Kärevete, Rannamõisa, Prümli, Alavere, Einmanni,
Hõreda, Jäneda, Kaarma, Kerbla, Kunda, Käru, Nõmmküla, Perila, Retla,
Roodevälja, Räägu, Saksi ja Voivere.
Baggehufwudtide Suguvõsa
Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von
Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama
mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine
Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise
rahad ja idee.
Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892
annaabi.ee 
