taim, pimedas aga nagu loom (orgaanilised ühendid, mis on ümbritsevas keskkonnas lahustunud). 6 · Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. · Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab üle tsüstina. 7 · Vahel jäävad silmviburlase pooldumsiel moodustunud tütarrakud teineteisega ühendatuks ning moodustavad justkui mitmerakulise koloonia. Sellist loomakest nimetatakse kerasviburlaseks. Kerasviburlase koloonia võib koosneda umbes 50 000 rakust ning koloonia läbimõõt võib olla kuni 2 mm. Rakud koloonias on ühendatud eriliste kanalitega, mille abil need rakud vahetavad toitaineid. Aitäh!
Mõned ainuraksetest viburloomadest on võimelised kasutama päikeseenergiat, et valmistada endale toitaineid süsihappegaasist ja veest. Soojade suveilmadega hakkavad viburloomad veekogudes kiiresti paljunema, põhjustades lühikese aja pärast roheka veepinna teket, mida rahvasuus kutsutakse "vee õitsemiseks". Mõned fotosünteesivad ainuraksed viburloomad, näiteks kerasviburlane, moodustavad kolooniaid. Kerasviburlase koloonia põhimassi moodustab rakukestadest tekkinud sültjas aine, mille pinnal paiknevad koloonia üksikisendid. Koloonias elavad viburloomad sarnanevad ehituselt üksikult elavate viburloomdega, kuid koloonias on loomade tsütoplasmaniidikesed, mis ühendavad üksikuid isendeid. Tänu koloonialisele eluviisile on kerasviburlased võimelised liigutama oma vibureid koordineeritult. Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad
annaabi.ee 
