liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. vähemalt 813 miljardi aasta vanused. Nii hajus- kui kerasparvedel on see hea omadus, et kõik tähed neis on enam-vähem ühevanused. See annab hea võimaluse tähtede evolutsiooni uurimiseks
Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. 3. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. 4. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. 5. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. 6. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. vähemalt 8–13 miljardi aasta vanused. Nii hajus- kui kerasparvedel on see hea omadus, et kõik tähed neis on enam-vähem ühevanused. See annab hea võimaluse tähtede evolutsiooni uurimiseks. Kui õnnestub
250 000 000 aastaga. Galaktika kogumass küündib u. 1 000 000 000 000 (triljoni) Päikese massini. L.tee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika. Spiraalharudes sünnivad uued tähed ka nüüdisajal. Seal leidub palju väga heledaid, lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Galaktika keskmes on palju gaasi, mis liigub suure kiirusega erinevates suundades, mille keskmeks on tihe täheparv, milles on tähed veelgi tidedamalt koos kui kerasparves. Täpselt täheparve keskel on tähed kokku varisenud Galaktika tuumaks, suureks mustaks auguks massiga u. miljon Päikese massi. L.tee kuulub galaktika süsteemi, kus on ligikaudu 30 galaktikat. Selles on 3 suurt galaktikat (suruse järgi): Andromeeda(M 31), Linnutee ja Kolmnurga galaktika. Need on spiraalsed galaktikad ja kõigil on väikseid kaaslasi. Meie Galaktikal on suuremateks Suur - ja Väike Magalhäesi Pilv, mis asuvad taeva lõunapoolkeral ja on palja silmaga nähtavad
tiirlemas 1995 aastal. (1) 6 4 Leitud eksoplaneete 4.1 Suurim eksoplaneet 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. Planeet asub kerasparves M4 Skorpioni tähtkujus. (5) 4.2 Väikseim eksoplaneet 2013. aasta veebruaris teatasid astronoomid, et avastasid Kepler-37b, mis on siiani teadaolevalt väikseim tähe ümber tiirlev planeet. Selle diameeter on umbes 3900 kilomeetrit, mis tähendab, et see on natuke suurem kui Maa ümber tiirlev Kuu. Planeet asub Maast umbes 215 valgusaasta kaugusel. (8) Selle pinnatemperatuur ulatub 420 kraadini. Selle tõttu ei ole seal vett. Kepler-37b täht tekkis kuus miljardit aastat tagasi. 4
annaabi.ee 
