Suurepärane näide on Plejaadid. Sellesse tähtede hajusparve kuulub mõnisada omavahel nõrgalt seotud noort, kuuma ja heledat tähte. Kõik meile Galaktikas nähtavad hajusparved koosnevad noortest kuumadest tähtedest ja asuvad peamiselt Galaktika tolmustes spiraal harudes. Kerasparved Kõige hämmastavamad täherühmad koosnevad miljonitest tähtedest, mis paiknevad palli- või kerakujuliselt tihedalt koos. Neid nimetatakse kerasparvedeks. Erinevalt hajusparve tähtedest, on nendes parvedes peamiselt vanad tähed. Galaktika harudes ei ole kerasparvi. Nad paiknevad palju kaugemal, Galaktika keskme ümbruses. Varjutusmuutlikud tähed Perseuse tähtkuju täht Algol nõrgeneb iga kahe päeva järel mõneks tunniks, seejärel saab oma tavalise heleduse tagasi. Algol on kaksiktäht. Kui kaks tähte tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, siis varjutavad nad vaheldumisi teineteist ehk üks jääb teise ette ja nad
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle ...
annaabi.ee 
