· puudused o põlev, tuld edasikandev o ei ole korduvkasutatav Kõrgepingekaablite tüübid: · paberõlikaablid e. paberkaablid (kuni 35 kV) · õlikaablid (110...220 kV, ka kuni 500 kV) · gaasikaablid (kuni 220 kV) · PEX/XLPE kaablid (kuni 220 kV) · Erikaablid (kuni 400 kV) 57. Äikese ja välgu kujunemine Äikese kujunemine Maakera ja teda ümbritsev ionosfäär on laetud: · maa laeng on negatiivne · ionosfääri laeng on positiivne Seega moodustavad ionosfäär ja maakera suure kerakondensaatori, milles elektroodidevahelise dielektrikuna toimib atmosfäär. Maa pinna ja ionosfääri keskmine potentsiaalide vahe on umbes 300 kV Elektriväljatugevus maa pinna lähedal on keskmiselt 100...200 V/m. Elektriväljatugevus kõrgemal nõrgeneb ja 50 km kõrguselt algab ionosfäär. Atmosfäär ei ole ideaalne isolaator. Isegi ilusa ilmaga läbib seda lekkevool voolutihedusega ligikaudu 3pA/m2 , mis teeb kogu maakera pinna kohta 2kA. Lekkevool neutraliseerib ilusa
Juhi mahtuvus: mahtuvus oleneb kondensaatori ehitusest ehk plaatide geomeetrilisest kujust ja nende plaatide vahekaugusest d. C = q/U q on laeng, U on pinge. Ühik on (1C/V) = 1 F Plaatkondensaator: elektrivälja tugevus. E=σ/(ε&*ε) . E on suunatud kahe plaadi vahel positiivselt laetud plaadilt negatiivsele, nendest plaatidest väljapoole on E=0. Mahtuvus. C=ε&*ε*S/d, kus S on kondensaatori pindala, d kaugus kahe plaadi vahel. Nagu ka silinderkondensaatori puhul, võib kerakondensaatori mahtuvust arvutada plaatkonde valemi järgi, kui d=R2-R1‹‹R2; kuna sel juhul on avaldis 4pR1R2 umbkaudu võrdne ükskõik kumma katte pindalaga S. Peale mahtuvuse iseloomustatakse iga kondensaatorit piirpingega Umax, mis on kondele lubatav max katete potensiaalide vahe. Seda ületades toimub dielektriku läbilöök, mis viimase rikub. Loomulikult muutub seetõttu ka kondensaator kasutuskõlbmatuks. Järjestikühendus: järjestikühenduses/ jadaühenduses on kondensaatorite kogumahtuvus
annaabi.ee 
