Kerakala
ministeerium söögikõlbuliseks tunnistanud pea pooled ehk kaksteist liiki.
Vaieldamatult kõige tuntumaks fuguroa allikaks on Takifugu rubripes, eesti keeli pruun
kaljuhammas. Selle kala kulinaarsele populaarsusele aitavad võrdselt edukalt kaasa tema
suured mõõtmed (pikkus kuni 70 cm) ja suhteliselt ohter levik Jaapanit ümbritsevates vetes.
(Kokassaar, 2012)
Kerakala mürgitus on üldiselt tagajärg valesti valmistatud kerakalasupi (fugu chiri) või toore
kerakala liha (sashimi fugu) tarbimisel. Chiri söömine põhjustab tihedamalt surma, sashimi
fugu tarbimisel tekib tihti huulte tuimus, mürgitus, pearinglus. Kerakala tetrodotoksiin suretab
keele ja huuled ning kutsub esile oksendamise. Samuti tõuseb südame löögisagedus ja
vererõhk langeb. Toksiin halvab diafragma lihased ja takistab inimest hingamast. Inimesed,
kes elavad pärast mürgitust kaugem kui 24 tundi jäävad tavaliselt elama, kuigi kooma seisund
annaabi.ee 
