Kerakala
kerakalalaste suu. Lõuahambad on neil liitunud ja moodustavad pigem linnu nokka kui kala
suud meenutava struktuuri. Nokalaadne moodustis on tugev, sellega saab edukalt purustada
nii limuste kodasid kui ka vähkide välisskeletti. (Kokassaar, 2012)
Kerakalad on võimelised oma silmi iseseisvalt liigutama ja paljud liigid on võimelised oma
värvi intensiivsust ja mustrit muutma vastavalt keskkonna muutustele. Nad on mõnevõrra
sarnased kameeleonitele. Kuigi enamus kerakaladest on hallikad leidub ka väga kirevaid ja
mustrilisi kerakalasid, kes ei peida ennast kiskjate eest.
Kerakala unikaalsed kaitseviisid aitavad tal kompenseerida aeglast edasiliikumist. Ta on oma
aegluse tõttu üsna lihtne saak. Kerakala kasutab oma saba pealmiselt tüürina, kuid seda võib
kasutada ka järsu kiiruse tõstjana. Kerakala hea silmanägemine kombineeritud tema võimega
oma kiirust järsult tõsta on esimesed ja kõige olulisemad kaitsemehhanismid kiskjate vastu.