muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; ; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. Kondensaatorite eriliigi moodustavad superkondensaatorid, mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks. Keraamikakondensaator (dielektrik kõrgsageduskeraamikast), kilekondensaator (foolium, sünteeskile), elektrolüütkondensaator (ehk oksiidkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile.), superkondensaator (Parima energia mahutamise võimega on super- ehk kaksikkihtkondensaator kahekihilise ioondielektrikuga kondensaator-akumulaator, mille mahtuvust mõõdetakse faradites ja kilofaradites.) Kasutamine:
..100 Alalis,-liit,-impulss ja madalsagedusvoolua helad Plastkondensaator 10...100 1...15 50...70 Sama, ka kõrgsagedus ahelad (v.a. võnkeringid) Keraamikakondensaator 5...10 1...2 85...150 Kõrgsagedusahelad võnkeringid Vilkkondensaator 10...50 0,5...1 70...100 Alalis,-pulseeriv,- impulss ja kõrgsagedusahelad Klaaskondensaator 10...150 1...10 70...155 Sama Elektrolüütkondensaator _*2 100...390 60..