Samanimeliste taktide vaheldumise järjekorda eri silindrites nim. tööjärjekorraks.Neljataktilistel mootoritel toimub üks töötakt väntvõlli kahe pöörde jooksul, vastavalt mootori silindrite arvule, peavad väntvõlli kahe pöörde jooksul toimuma kõikides mootori silindrites töötaktid. Üldjuhul kehtib silindrite vahelise tööprotsessi organiseerimisel reegel: 7200 / is, kus is silindrite arv. Valemi alusel määratakse väntvõlli kepsukaelte pöördenurga erinevus üksteise suhtes ja sellises silindrite järjekorras, et neis tekkivad pöördemomendid jaotuksid võimalikult hästi mootori pikitelje suhtes. Enamlevinud seos mootorite silindrite arvu ja kepsukaelte pöördenurkade vahel on alljärgnev: 4 sil. 1800; 6 sil. 1200; 8 sil. 900 ; 9 sil. - 800 . 25. Gaasijaotusmehhanismi eesmärk, ehitus ja liigitus Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab
Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks. Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks