Rippsild
mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas
Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu
veeseisu alanemisele eraldusid järved ning saarest sai poolsaar (Pullat 1984). Roosisaarel olla
asunud kunagi muinasaegne asulakoht (Puhkaeestis.ee). Asula juhusliku avastamisega on
10
seotud Võru fotograaf Ida Kepnik, kes kaotanud 1938. aastal järve kuldsõrmuse (Ploom
1968). Sõrmust kaldaäärsest veest otsides, sattunud ta aga erinevate üksikute luude peale (Ots
2001). Juba samal aastal toimusid väljakaevamised ning avastati hilisneoleetikumi asulakoht
ja kalmistu (Kenk & Ploom 1972). Noorema kiviaaja asulakoha vanuseks loetakse 3500-6000
aastat (Kabun 2007). Arvatakse, et tollane asulakoht Roosisaare poolsaarel paiknes
kaubavahetusteede olulises sõlmpunktis (Ots 2001)
annaabi.ee 
