ijh vandiviljalikanisegaja likpiaviirutanisga' /r4 kujufis isfdinefias Joanesfadaantud objekfi (silindepisnaatilise s|jvdiga) vasakpooIn m6tkavas |2:1' Niisaadud kujutisest l6igata vii|ja eesni ja suuda! vead'Likepinadviiufada' J;lgida noandetguid viirutusjoonte Jooesfada kepide istisoneetias 46* II tt ,, --1-- |= I II I Lahndadatoruko]nikulikunisijlesaeja esit'ada s kabintprojektsioois (l'|2:|)' ---l b ,)
püütakse tõuke esimene, suurem osa sooritada kere ja kõhulihaste abil, kusjuures käed-kere on kõigist liigestest fikseeritud. Alles tõuke lõpuosa sooritatakse käe- ja õlalihaste abil. Tõuge loetakse lõpetatuks, kui käed ja kepid moodustavad ühe sirge. Paaristõukelisel sammuta sõiduviisil on 2 varianti: kiire ehk stardivariant ja aeglane ehk põhi- ehk distantsivariant. Stardivariandis toimuvad paaristõuked kiires rütmis, mille puhul kere ei tööta täie amplituudiga, kepide lummelöök on enam taha ja kätega ei tõugata lõpuni. Enamasti toimub kereraskuse hoogsa ette viimisega jala kandade maast lahti tõusmine. Seda kasutatakse enamasti stardikiirenduse saavuatmiseks, vahespurdil, finišisirgel, aga ka järsu tõusul paaristõugetega sõites, kus ei ole võimalik samuti pikalt kere ja kätega tõugata ning suusa pideva libisemise saavutamiseks on tarvis paaristõukeid sagedasemalt sooritada. Kuna
annaabi.ee 
