Eesti ajalugu VI, lk 59-64 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
raskustele. Ehkki kõik erakonnad olid pidamisega (taludega), kadusid teravad
veendunud maareformi vajalikkuses, sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud,
vallandusid teravad vaidlused selle vähenes maata palgatööliste osakaal
teostamisviiside üle. Vasakpoolsed rahvastikus ning tekkis ulatuslik Eesti
pooldasid kiiret ja radikaalset reformi, Vabariigile lojaalne väi- keomanike kiht.
nõudes, et riik võtaks enda kätte nii
mõisa- kui talumaad, seejuures Territoorium ja rahvastik
endistele omanikele tasu maksmata,
Eesti Vabariigi territooriumi kujunemisel
ning et riiklikust maafondist jagataks
etendasid otsustavat rolli kõigepealt
maad kõigile soovijatele, kuid mitte
Vene Ajutise Valitsuse määrus 30.
annaabi.ee 
