Tammsaare ja Gailit elulugu
kujul terve romaani aluseks tuleb hinnata ainulaadseks ja riskeeritult julgeks. Sest lõpuks üks
koomilisi efekte seisab ju millegi väärtuslikuna ja tähendusrikkana näiva või näida tahtva
lahenemises tähtsusetuks ja absrudseks. Seda tehnikat aga rakendatakse siin peaaegu alasti
kujul. Miks Mauruse kuju lõpuks siiski isegi sümpaatseid tundeid lugejasse suudab istutada,
see tuleb sellest, et see oma groteskses kentsakuses mõjub kahjutuna ja et selle iseloomu
halvad jooned, kuigi harva, mängleva ootamatusega pöörduvad südamlikeks ja isegi õilsaiks.
Kui säärane mammonateener nagu Maurus poisile, kelle ta arvab olevat rahast lagedaks
koorinud, sealsamas puhtsüdamliku hoolitsusega rublatükki tasku hakkab toppima, sest et
,,natuke raha peab teiesugusel pikal mehel ikka ka olema", kui ta samale poisile, kelle ta
annaabi.ee 
