Tõnu näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Seejärel hakkas Liina rääkima barokiaegsest moest. Ta rääkis juustevärvimisest ning riietest. Ta rääkis, et riided pidid olema hästi kallid ja osad riided olid seetõttu väga rasked, et neil oli niipalju kaunistusi küljes ning hõbeniit. Terve see mood läks juba kohati sel ajal kentsakaks, näiteks Louis IV kandis 12 cm kontsaga kingi. Raivo rääkis kuninglikust trompetilaadsest pillist, mis oli nagu trompet. Kõikidel kuningatel ja tsaaridel oli see sümboliks seinale asetatud. Ta mängib ka ühe loo selle pilliga. Kontsert lõppeb väga huvitava looga, kus lõpus imiteerivad laulja ja puhkpillimängija omavahelist kaja. Sellest kontserdist ei saanud ainult kontserdielamust vaid sai ka teada palju pillide, tantsude kui ka moe ajaloost
Woland ei teinud kurja ilma inimeste kaasabita, vaid suunas ja jälgis sündmusi (Berliozi surm, Varieteeteatri etendus). Moskvasse saabus ta, et päästa Meister, Margarita ja käsikirjad või ka selle pärast, et karistada linnaelanikke, kes olid juba niigi ise end oma pahedega hukutanud. Wolandit saadab kummaline saatkond: Korovjev ehk Fagott, kes teeskles Wolandi tõlki. Saatsid Peemotiga palju trikke korda. Hiljem selgub, et mees on tegelikult rüütel, kes oli karistuseks kentsakaks saatana abiliseks muudetud Peemot oli kassisarnane ja riukalik ning kohati muutus mustaks kassiks. Ta oli tegelikult saatana narr. Romaani lõpus muutus ta nooreks kõhnukeseks meheks. Azazello oli hirmuäratava välimusega lühike mees. Tegelikult deemon-surmatooja. Piibli ainetel oli ta taevast minema saadetud ingel, kes õpetas inimesi relvi tegema ja naisi end meikima. Abadonna oli hirmuäratav surmaingel. Romaani lõpus ühinevad maailmad