Sõjasuvi Ruhnul
,,Nii kui nina paistab, nii kost saab.''
Luurelennuk tuli õhtul. Kõik ootasid kannatamatult, mis seersandi kavatsusest välja tuleb. Saksa lennuk lendas nagu
alati madalalt piki rannajoont. Luurajat ootav Hodak oli üleni pingul. Lennuk tegi ringi ja suundus otse seersandi
seadeldise poole. Hodak pidas luurajat kogu aeg kirbul ja kui see jõudis umbes 50m kaugusele rannast, vajutas
päästikule.
,,Säh, lase hea maitsta sapööri moodi!''
Kostis pikk valang ja peaaegu otsekohe kerkis kennuki sabast suitsujuga. Luuraja tõusid kõrgemale, nõksatas ninaga ja
sööstis siis järsku allapoole ning lõikus sapööride silme all merre.
,,Hurraaa!Hurraa!'' kajas kaevikuist kaevikusse ja rõõmutsevad sapöörid jooksid randa. Siin kahmasid nad
vastutõrkuva seersandi kinni ja hakkasid teda õhku loopima.
,,Ta, raisa lennud on nüüd lennatud... Ega ma asjata rääkinud,'' kõmises Hodak bassihääl rahulolevalt.
Seersanti tuli õnnitlema garnisoni ülem
annaabi.ee 
