Mulgi murre
· Asesõnades ja mõnedes sagedastes verbivormides esineb esisilbi järel
vokaalide vahel n-i kadu. Sellepärast on mina mia ~ mea, sina sia ~ sea, pane
pa ja mine me.
· Sage häälikuline joon, mis eristab Mulgit teistest eesti murretest ja lähendab
liivi keelele, on sulghäälikute geminatsioon (pikk või ülipikk konsonant, mis
hääldamisel jaguneb kahte silpi) nasaalide (ninahäälikute) liikvidate
(sulahäälik) järel, nt kenelette "kõnelda, rääkida", parantte "parandada",
ütteltti "üteldi".
· Konsonantide epenteetilise (hääliku tekkimine sõna sees) palatalisatsiooni
tõttu hääldub selge i tüvekonsonantide ette i- ja mõnede e- tüveliste sõnade
lõpukaolistes vormides, nt laits "laps", näin "ema", äit "isa". Selline
palatalisatsioon ühendab Mulgit Tartu murdega ja erineb Võru
palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni