Käitumine klassiruumis, Bill Rogers
Ma saan iseennast õpetamis- ja juhtimisolukorras
Kui õpilase „teisene käitumine“ on hääletooni või käitumisviisi poolest liiga häiriv või ebavii- kontrollida (kuigi ka see pole alati lihtne...). Sõltuvalt sellest, mil määral ma ennast, oma kee-
sakas, tuleb sellele reageerida põgusalt ja rangelt, rõhutades lubamatut käitumist ja taaskes- lekasutust, käitumisviisi ja õpilastele lähenemist teadlikult kontrollin, saan ma ärgitada neid
kendades tähelepanu ülesandele või soovitud käitumisele: „Mina ei räägi sinuga sellisel viisil koostööle või hoopiski avastada, et mu õpilased on muutunud tõrksateks või isegi trotslikeks.
ja ma ootan, et sina minuga ka nii ei räägiks.“ Sedasi võib öelda õpilasele, kelle hääletoon on 2., 3., ja 4. peatükis käsitletud oskused puutuvad konkreetselt tõhusasse õpetamisse, käitumis-
ebaviisakas, nipsakas või üleolev