Tasakaaluaparaat Süvatundlikkus pea lihastes, tasakaal Esikunärvi tuum IX 9. paar n. glossopharyngeus, keele- Sensoorsed Kuulmetõri, keskkõrv Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum neelunärv Karotiidgloomus ja karodiidsiinus Kemoretseptor / baroretseptor (unearteriurge) Neel, tagumine 1/3 keelest Maitsemine Solitaartuum Motoorsed Tikkeljätke-neelu lihas Neelamine
Kehaõõnsus on tsöloomilaadne e vedelikuga täidetud kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud Tundub nagu oleks üles paistetanud. Sissetõmmatav Kasutatakse edasiliikumiseks. Londil on kleepuva liimainega toru, mida kasutab saagi püüdmiseks. Selja projektsioonid avalduvad londil Saba Seest õõnes Respiratoorne organ Kemoretseptor Söömine ja seedimine Predaator Toitub bakteritest ja pehmekehalistest selgrootutest. Mõni liik sööb hõljumit. Suus on kutiikulast moodustunud hambad. Täielik seedetrakt- suu, neel, lühike ja sirge magu ning aanus sabaosas. Vere- ja õhuringe Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema. Tsöloomi vedelik hõlmab endas hapnikku
ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. 7. Perifeerse närvisüsteemi närvid: spinaalnärvid ja kraniaalnärvid (ganglion) Spinaalnärvid innerveerivad vöötlihaseid ja naha piirkondi, mida nimetatakse dermatoomideks. Kraniaalnärve on 12 paari 8. Sensor/retseptor (tundenärvi lõpmed): kemoretseptor -tunderetseptor, mis on kohustunud ärritusi vastu võtma kas väljast tulevatelt või organismis endas sünteesitavatelt keemilistelt ainetelt baroretseptor baroretseptorid – osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju osmoretseptor- hüpotalamuse neuronid, mida stimuleerib rakuvälise vedeliku osmolaarsuse tõus
Paljude loomade puhul muutub piir haistmise ja maitsmise vahel tinglikuks Mitmed putukad tajuvad lõhna tundlatega, kaladel osalevad maitse tundmises ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud