Esimese maailmasõja relvastus
Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid,
Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda.
Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni
inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus
esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute
massimõrvad. Keemiarelv (ka kemorelv) on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste
keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle
kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jpm.
Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale
kanda. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega
tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas
annaabi.ee 
