UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid
Sellest annab tunnistust meremuda must
värvus ja väävelvesiniku lõhn.
käärimise ja kääritajad bakterid. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs saab toimuda vaid
anaeroobsetes tingimustes. Seda viivad läbi kääritaja bakterid, mis anaeroobsetes
tingimustes moodustavad suhkrutest mitmesuguseid käärimissaadusi (etanool, piimhape,
sipelghape, äädikhape jne). Käärimisi ja neid läbiviijaid baktereid nimetatakse ainete järgi,
mis käärimisel moodustuvad.
Kemolototroofsed bakterid. Huvitav rühm bakterimaalimas on autotroofsed
kemosünteesijad bakterid ehk kemolitotroofid. Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite
oksüdatsioonist ja kasutavad süsinukuallikana süsihappegaasi.
Bakteriaalne fotosüntees.
Bakterite hulgas on ka fotosünteesijaid. Nad kasutavad valgusenergiat ATP sünteesiks,
ning enamasti on nad autotroofid. Süsinikuallikana kasutatakse CO2 ja eraldavad
fotosünteesi käigus hapnikku