Haug
mais varsakabja õitsemise ajal, on õige kollane, kollaste tihedate täppidega,
lühike, kõige väiksem; 4) «jürihaug» koeb juuni keskel, ilus, tihedate pruunide
täppidega, lühike ja paks. Väiksematel järvedel tehakse sageli vahet ainult
«jäähaugi» ja «toomingahaugi» vahel. Iisaku teates on toomingahaugi kohta
öeldud suured kollasekirjud, mis tulevad sügavamast Peipsi järvest, seevastu
keltsanolgid olevat keskmised avid ning arvatavalt hallid jõekalad. Kahesuguseid
haugisid teati ka LõunaEestis: Haug koeb igal ajal, kui järv kinni ja veere lahti.
Haugi on kaks liiki. Üks on jäähaug, teine konnahaug. Jäähaug on pikk ja
peenike, konnahaug on lühike ja jäme, tumedam.
Teaduse andmed nende nn ökoloogiliste vormide olemasolu Eesti
vetes siiski ei kinnita.
Kudemisaja amplituudi märgib teade Räpinast: Haug nakas kudema
annaabi.ee 
