Neid linde me tunneme
toob eelolevaks suveks rõõmu, õhtupoolne kurbust; kui lõolaulu kuuldakse ilma, et lindu näh-
taks, siis väsivad seal (talus, külas) suvel hobused; lõolaulu kuuldes tuleb kukerpalli visata (või
pikali heita), siis ei valuta suvel selg.
Rahvauskumustes on lõoke talvel valge ning talvitub metsas või hange all. Talvelõokes-
teks ehk talvisteks lõokesteks on peetud talikülalisi tsiitsitajalaste sugukonnast valgevärvi-
list hangelindu ja keltsalindu. Nende varajast ilmumist (kevadtalvel) on peetud pika ja külma
kevade endeks. Nimetus ,,lõokesetali" märgib külmaperioodi pärast seda, kui on juba nähtud
esimesi lõokesi. Jälgiti, millal lõokesed halliks muutuvad siis oli oodata peatset lume sula-
mist ning kevade saabumist. Lääne-Eestis on esimest saabumist dateeritud madisepäevaga
(24. veebruar): ,,Lõokese keel lõigatakse lahti"; ,,lõokesesitt hange peal." Külma kevade endeks