Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt
mida riik ise ei saa luua ja peale sundida, aga mis on riigi eksisteerimiseks
möödapääsmatud ja vajalikud. Eeldusteks on see, et riik ja tema
põhialuseid aktsepteeritakse vabatahtlikult elanikkona enamuse poolt,
tunnustatakse eetilisi põhiväärtuseid, sallitakse teisitimõtlejaid ja tuntakse
vastutust elukeskonna säilitamise eest ka tulevikus.
Täiesti teistsugune käsitlus pärineb Hans Kelsenilt, kelle puhta õiguse teooria
kohaselt on riika ja õiguskord üks ja see sama. Ehk riik ongi õigusaktide
süsteem.
Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua
kaks jaotust:
1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik.
2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon.
Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on
eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser,