Kirjand dekameronist
kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust, ausust ja
seda, et ei tohi ennast teiste silmas häbistada, sageli vaikitakse nii maha nii mõnigi patune
tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need
põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine.
Ühes kloostris elas kord üks imekaunis neiu, kes jäi silma ühele möödaminevale
kelmikale noormehele. Poiss käis luuramas veel mitmel õhtul, kuni lõpuks tütarlapsega
jutule sai. Nad olid koos mitmel õhtul kuid lõpuks said teised nunnad sellest teada ja kohe
sellest pea nunnale teatama ruttasid. Samal ajal aga oli nende ustav eeskuju preestriga
hullamas, ja imekähku, suurest hirmust ennast kiiruga riidesse pannes ja" oh seda häda",
preestri püksid rätiku asemel edale pähe tõmbas. Esialgu ei märganud seda keegi. Kuid