kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Ateenas olid poisid abieluvalmis juba 12-aastaselt. Mõlemad riigid funktsioneerisid suuresti tänu orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õigusi. Nii Ateenas kui Spartas olid kirja pandud omad seadused ning toimusid rahvakoosolekud. Samas aga olid nad väga erinevad linnriigid, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja Kreeka kodusõda. Peloponnesose sõda 431-404 e. Kr.
elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda 431.-404 eKr) Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Iga aasta valiti üle 30-aastaste kodanike seast 500 inimeseline nõukogu Bulee, mille ülesandeks oli ajada riigiasju. See jagati kümneks osaks prütaaniaks, millest iga osa oli võimul 1/10 aastat ning mille juht vahetus iga päev. Iga sellise rahva poolt