Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende
nendega siis ei kohtu, pole meil järelikult neid vaja, sest me olemegi juba nemad. Lõpuks on armastus ainult inimese enda väärikuse tagasipeegeldus teistelt inimestelt. Mõnikord on inimesed oma sõpradega nime vahetanud, otsekui andmaks mõista, et igaüks armastab sõbras omaenese hinge. Mida kõrgemaid nõudmisi me sõprusele esitame, seda raskem on muidugi sellist suhet lihast ja verest olendiga luua. Me kõnnime maailmas üksi. Niisugused sõbrad, kelletaolisi me ihkame, on unelmad ja muinaslood. Ent ustavat südant julgustab alati ülev lootus, et kusagil mujal, selle kõikehõlmava väe teistes regioonides tegutsevad, peavad vastu, söandavad praeguselgi hetkel hinged, kes võiksid meid armastada ja keda meie võime armastada.12 Me võime end õnnitleda sel puhul, et ebaküpsuse, rumaluste, vigade ja häbi aeg möödub üksinduses, ja kui me ükskord inimestena valmis oleme, saame haarata kangelaslikud käed kangelaslikesse kätesse
annaabi.ee 
