Keeleteaduse alused
põhinev tähendussisu. Tähtis on, et kõik keelekollektiivi liikmed seda kokkulepet
teaksid ja peaksid sellest kinni.
Enamikku keelelisi süboleid võib pidada meeleveldseks- ses mõttes, et häälikkuju ja
tähenduse vahel pole vahetut seost.
Osa loomuliku keele sümbolmärkidest nimetad välismaailma olendeid, esemeid või
nähtusi. Kuid on ka sümboleid, mille tähendust või funktsiooni ei olegi nii lihte
piltlikult selgeks teha. Mõned sümbolid väljendavad ka suhteid.
Kellelist sõnumit vastu võttes on vaja ära tunda häälikud ja tähendust kandvad
üksused, lisaks tuleb veel tajuda nende üksuste vahelisi suhteid, et sõnumi mõistmine
üldse võimalik oleks. Kõneldes on tarvis sooritada vastavad protsessid vastupidises
suunas.
Keelesüsteemi ehitusest tuleneb, et keel on loov süsteem. Keeles on küll allsüsteeme,
mis on piiratud või või mis muutuvad nii aeglaselt, et neid võib praktiliselt piiratuks
pidada, kuid tervikuna on keel piiramatu.